17/02/10

3 autorit
1. Loetud tekstid
2. Kriitika
3. Kuidas iseloomustad loetud katkendi(te) põhjal autori kirjutamisviisi
(millest, kuidas kujutab)
4. Mida märkasid kriitikud (üldistus, 2 näidet)
5. Kirjelda fotode põhjal kirjanikku
6. Soovitan/ei soovita lugeda

Friedebert Tuglas
1. "Poeet ja idioot", "Kirjanduslik päevaraamat"

2. Albert Kivikas-"Maha lüüriline shokolaad!", Eduard Hubel-"Looming" 1925, nr 1, lk 79-81, Arthur Roose - "Fr. Tuglas: "Poeet ja idioot"", Nigol Andresen - "Friedebert Tuglas ajajärgu prismi läbi vaadelduna", Daniel Palgi - "Friedebert Tuglas. Poeet ja idioot.", "Poeet ja idioot arvustustules"-Päevaleht, 24. III 1925, nr 80, lk 6 (nimetu)

3. Ta kirjutas usust - kuradi ainuusk. Samuti kirjeldas ka päris täpselt Toomemäe ümbrust ja inimeste olemusi ja välimust. Ta kirjutas üsna realistlikest asjadest, ei mõelnud välja fantaasialugusid. Erinevad inimtüübid- huvitav ja samas üsna kriitiline sõnadekasutus ja tegelaste ilmestamine.

4. Teda peetakse kirjanduskriitilise koolkonna rajajaks, ta oskas täpselt analüüsida ja täpselt oma mõtteid avaldada. Kriitikud hindavad tema teoste stiili, vormi ja sisu. "Juba see lubab võtta ainega suhtumist intiimsena, et novelli miljööks Tartu. Tuglase tähelepanekud ja kirjeldused Tartu loodusvärvide poolest on huvitavad ja hingestatud." Katkend artiklist "Fr.Tuglas: "Poeet ja idioot"" Arthur Roose. "Novelli ehituse äpardumisest annab tunnistust ka ainestiku jaotus: see pole tehtud nii, et suudaks kasvavalt viia mõtte lõpuni." Katkend artiklist "Friedebert Tuglas. Poeet ja idioot." Daniel Palgi

5. Vaatasin pilti, mis on tehtud aastal 1917. Tuglas tundub sellise esindusliku mehena, ta juuksed on kindlasti seatud selle aja moe järgi ja näpitsprillid samuti moekad. Ta ilme on kõrkjas ja see näitab tema tähtsust. Pintsaku taskusse on asetatud suur lill, mis muudab ta kindlasti vaimukaks.

6. Ma soovitan lugeda eriti just tartlastel seda "Poeet ja idioot" teost, kuna Tuglas kirjeldab kenasti seda eluolu siin ja inimeste käitumist. Minu jaoks oli küll huvitav ja usuteema on ka hoopis uue külje pealt käsitletud ja ülistatakse hoopis kuradit. See pakub huvi, et mida siis peategelane tegema hakkab ja kas läheb selle usuteemaga kaasa või mitte.

August Gailit
1. "Purpurne surm"

2. Nigol Andresen "August Gailit. Purpurne surm.", Mart Raud - "August Gailiti "Purpurne surm", Arthur Roose - "Mõned mõtted Visnapuu ja Gailiti esingu puhul Tartus"

3. Ta kirjutab natuke nagu läbi sõrmede ja ei ütle otse kõike välja. Ta kirjutab naistest päris palju ja "Purpurne surm" on üsna utoopilise sisuga, nii et mitte väga realismi pooldav kirjanik. Oli põnev lugeda erinevatest naistüüpidest ja mõnda neist ka endaga samastada. Ta on üsna sarkastiline ja karm.

4. Tema kirjanduslikule stiilile on omased erakordsuse taotlus ainevalikus, tüpaažis ja sõnastuslaadis, absurdi ja groteski rakendamine inimeksistentsi kujutamisel, mis võib kalduda ka sarkasmi. "Võiks tuua näiteks kas või August Gailiti "Surm". Ta fantastika on tingitud leppimatusest olevikule ja reaalelule, üldse äärmusse ja liialdusse kalduvast kirjaniku iseloomust." Katkend artiklist "August Gailit.Purpurne surm." Nigol Andresen "Gailit vastas vahest paremini kui ükski Siuru kirjanikest tolle ajajärgu hingeelu. See ajajärk andis psükoloogilist tõukejõudu selle kirjanduse paatosele ja nõudis omakord seda kirjandust." Katkend artiklist "August Gailiti "Purpurne surm" Mart Raud.

5. Valisin pildi, mis on Gailitist tehtud aastal 1923, Berliinis. Ta on väga uhkes riietuses, tal on käes isegi kaunistatud jalutuskepp ja peas kübar. Mulle meeldib, et ümber vöökoha on kena vöö. Tal on üks käsi taskus, mis tähendab ehk võimukust ja ta naeratab, mis tekitab soojema tunde. Ta nägu ütleb, et on sõbralik, kuid kehahoiak ja riided väidavad minu jaoks vastupidist.

6. Ma soovitan lugeda ikka Gailitit, kuna tundub, et ta on klassika. Ta üritab inimeste olemust tabada ja see huvitab ju meid kõige rohkem, millised oleme teiste pilgu läbi.

Eduard Vilde
1. "Tabamata ime"

2. Marta Sillaots- "Tabamata ime. Naistüübid"

3. Eduard Vilde kirjutab meeste ja naiste vahelistest suhetest. Ta kirjutab sellise põneva loo, mis on kui seebikas kuskil Eesti väikelinnas. Ta kirjutas kriitiliselt erinevatest sotsiaalsete kihtide esindajatest. Ta kirjutab tõusiklusest ja minu arvates on see kirjutatud näidend tänapäevasegi eluoluga sarnane.

4. Vilde ühiskonnakriitiline suunitlus kujunes välja 1890. aastate algupoolel ja keskseks problemaatikaks oli sotsiaalne ebavõrdsus ja ülekohus, mõisnike ja maarahva suhted. Eesti "kriitilise realismi" läbimurde aluseks sai ausa Väljaotsa Jaani ühiskondlikust ebaõiglusest tingitud allakäiku kujutav romaan "Külmale maale" (1896). "Kirjanik on Eeva Marlandi suhu pannud kõik targad sõnad, tema kätte annud kõik tabavad otsused, tema esitada jätnud kõik maitserikkuse; on teda ennast pealegi välise iluga ehtinud, — mis on selle manuste ülikülla tulemus?" Kriitika artiklist "Tabamata ime. Naistüübid" Marta Sillaots.

5. Valisin pildi, mis on Vildest tehtud aastal 1925. Ta on sel pildil juba vanem ja kogenum mees. Ta näib siin tõelise kirjanikuna, kuna poseerib sulepea käes ja taga paistavad raamatute virnad. Ta on samuti väga viisakalt riietatud ja ta huulilt paistab muie. Ma arvan, et ta pole väga karm mees, pigem selline loominguline inimene.

6. Soovitan kindlasti lugeda, sest ka Vilde on klassika. "Purpurne surm"- selle katkendit lugedes tundus, et see on väga intriigiderohke raamat, mis kindlasti köidaks lugejaid. Ta kirjutab ka realistlikult, nii et pole raskusi lugemisega.

12/02/10

Ülesanne! Milline on väikelinn/elustik?

Inimesed on küll endassetõmbunud, kuid tuntakse teisi rohkem ja kõik on seotud, enesetõestamine, ambitsioonikus on keskmine(ei pea nii palju püüdlema, kui suurlinnaelanikud, sest kõikidel inimestel on tutvuste kaudu lihtsam elus hakkama saada), elu ei ole liiga kiire, atmosfäär on rahulik ja õdus, inimesed elavad eraldi majades mitte korterhoonetes.

Rihard Roht "Väikelinn" sisukokkuvõte

Igav ja üksluine elu, väikelinna vagatsev moraal, elu väikelinnas möödub muutumatult, kitsapiiriline.

"Ta oli üks nendest kodanikkudest, kes sisemiselt puruks kistud võib olla, aga kui tal väliselt kõik korras, siis kui polekski tal sisemust. Läheb aga ta elu väline koor puruks, siis on see talle põhjalikuks katastroofiks ja saab talle ka sisemuseks." Veberi abikaasa kohta

Tugev inimene, sõbralik maailm-otsekohene, liider, optimistlik(Erika, Robert Lund)
Tugev inimene, vaenulik maailm-võitluslik, tulemused, jõuline, ründav(Moll)
Nõrk inimene, sõbralik maailm-alalhoidlikkus, tundelisus, stabiilsus(Elga Veber)
Nõrk inimene, vaenulik maailm-realist, kurblik, põgenemine(Veberi abikaasa Max)

Kas väikelinna õhustik mõjutas Verner Molli saatust?

JAH EI
Teiste tõttu muutis suhtumist Ta oli hull ja hoidis omaette
Ta tahtis pigem üksi olla Ta ei klatšinud ja ei huvitunud
Teda ei mõistetud ja see muutis kurvaks Maailm läks vähe korda
Linnaelanikud tekitasid intriige ka temaga seoses

Pigem EI, kuna teda väga ei huvitanud teda ümbritsev keskkond.

Ideaalne elukeskkond minu jaoks - mulle meeldib just Tartu, kuna see pole ei liiga suur ega ka liiga väike. Saab muidugi tutvustega teha end väga tuntuks, kuid saab elada ka väikest elu ja oma majas ja selliselt rahulikult, et keegi ei tungi minule liiga lähedale.

Kuidas Sa suhtud tegelaste kujutamise must–valgesse printsiipi? Ma usun, et tegelased ei saa olla ainult musta või valget tooni ja minu arvates Roht ei kirjelda ka neid ühekülgselt.. Igaühes olid mitu poolust - näiteks hull+julge.

Missugune võis olla RR romaani lugejamenu? Kas see teos läheks peale ka tänapäeval? Ma arvan, et see võis päris populaarne olla, kuna teoses on nii suhete probleeme kui ka traagikat. Ilmselt põnev lugeda, kuna sel ajal elas palju rahvast väikelinnades ja nad tundsid end puudutatuna. Tänapäeval läheks ka inimestele peale, kuna see teema on hingelähedane ja siin on huvitavaid karaktereid kujutatud.

09/02/10

Vilde arvamus "Tabamata ime"st

Tema teost võeti üsna vaenulikult vastu. Tööd peeti tigedaks rünnakuks seltskonnale, mida oli vaja tagasi lüüa. "Tabamata ime" tehti kunstiliselt vastu, sotsialismi vastasus. Ta pidi auhinna saama, kuid selle vastu protesteeriti. Tallinnas võeti asjalikumalt ja õiglasemalt vastu, erinedes Tartu arvamusest. Sellest sai isegi näidend, samuti sai auhindu. Publik võttis näidendi soojalt vastu ja eesriie kerkis näidendi lõppedes mitu korda.

• liiga pikk
• vaenulik suhtumine
• edukas näidend
• sotsialismi vastasus
• auhindade ära keelamine
• tunnustamine Tallinna publiku poolt
  

TÄNAPÄEVAL: Mulle tundus, et "Tabamata ime" on kui suhete võrgustik, draama ja tragöödia. Ühel mehel tuleb olla kahe naise vastu aus, naised erinevad üksteisest niivõrd palju. See teebki raamatu põnevamaks. Usun, et kui sellest teha hea tõlgendus ja näidend kirjutada, siis vaatavad inimesed ikkagi huviga, kuna algmaterjal pärineb Vilde loomingust.

08/02/10

Kuidas oli luulekava koostada?

Minu jaoks väga meeldiv ja selline fantaasiarikas ülesanne. Otsustasime kiiresti teema ära ja kõik leidsid omale sobivad luuleread. Mõtlesime välja ka sisu, et kuidas meie ettekannet põnevamaks teha. Mulle protsess meeldis. Kuigi oli ka väikeseid arusaamatusi, nägemusest ja sellest, mis lõpuks lõpp-produktina välja pidi tulema. Esineda polnud üldse raske teiste ees - meie küünalde kasutuselevõtu tõttu oli õhkkond mõnus ja luuleread selged.

TARK NAINE Tänapäeval!

Tark naine on kõrgelt haritud. Ta on väga iseseisev ja ennast kriitiliselt hindav, ambitsioonikas ja kõigeks võimeline. Ta suudab teha paljusid asju, mida mehetki - nö. võrdne. Ta suudab läbi lüüa ka karjääriga ja pere on tema jaoks oluline, ta austab ennast ja teisi.

Marta Sillaots "Tabamata ime"

Naine on jõukas, haritud ja teda ei takista miski. Ta elab nii nagu ise tahab. Avaldab arvamust nendes asjades, millest ka ise midagi teab.Hädas ei ahasta. Tal on maitset - nii riietumises kui käitumises. Mõistliku nõu andmine. Südames oskab kõigeks valmis olla. Sillaotsa arvates on selline naine liiga, liiga täiuslik. Kahe jalaga maa peal."Vaba naine" aga elab - temas on hing.

01/02/10

Tean Johannes Barbarusest...

Ta oli Eesti luuletaja ja poliitik 20. sajandil. Ta julges avaldada oma teoseid ka kriitilises võtmes ja tegi ka raadiosaateid. Tema luules on kasutatud üsna vabameelselt erinevaid räigeid sõnu ja läbiv teema on ka armastus. Ta õppis Pärnu gümnaasiumis, talle meeldis prantsuse keel. Tema teoseid on tõlgitud ka esperanto keelde. Ta tegi enesetapu, põhjus pole täpselt teada. Tema ühe luuletuse pealkiri on "Perpendikulaarne". Ta deklareeris kommunistlikku diktatuuri. Reformis eesti luulet. Ta kuulus ühingusse "Tarapita".

Henrik Visnapuu "Amores", "Valit värssid"
NAINE on muinasjutuline IME

"Igavesti" Nüüd veel ihkan sind,
Oh mu kevadlind.
"Ballil"
Kui palju aimamata ilu, hääd!
Ta silmad olid kinnind aaten.
Oo, käsivarte marmor, valmind palged!
Klaarõunalised, läbipaistvad, valged! NAINE on monstrum
"Noorile tütarlastele"
Sütib, sütib himulne pilk. Matke, neitsid, nisad, niuded, nabad; Katke põlved, sääred, jalalabad; Lööge ette ustel’ raudsed riivid, tabad: Õnnetust toob iga läinud vilk, Sütta poeb, verre toeb kire karjuv kilk!

"Mõnitus"
Hüvästi! hästi! hapunahksed noored neitsid.
Hüvästi! naised lihahimulised, roojad.
Hüvästi! kahejalgsed lastetoojad,
Kes leivanäljas, pordus mehe juure heitsid
Nii kaua, kunni nende kubemed veel soojad.

17. sajandist: F. De Quevedo Y Villegase "Ärapõlatud naine" ja "Vanamoor, kes mängib tüdrukut". C.Baudelaire "Vampiiri metamorfoosid" ja "Raibe".

Mida on kriitikud Visnapuu luulest otsinud? Mis vihjavad Quevedole ja Baudelairele?
Maailmakirjanduse mõjud.
Vali 1 luuletus ja kommenteeri seda. (5-6 lauset)
"Kaks algust"
See luuletus tahab edasi anda sõnumit inimese eripooluste kohta. Meis on nii head kui halba. Mulle ei meeldi, et Visnapuu teeb naisi maha. Nimelt, et nad peaksid tallekesi kui ohvreiks tooma. Samuti naise ilu peab üürikeseks, mis tähendab ehk ainult noorte naiste ilu austamist. Ilusad sõnad reas, kuid mõte ei jookse minu omaga kokku.