Albert Kivikas "Maha lüüriline shokolaad!"
Ülesanne! Mida Kivikas kirjanikele ette heidab?
Friedebert Tuglas - Tuglase teostes on müütilised tegelased
Aleksander Tassa - kirjutab ülikkonnast ja luksusest
August Alle - kirjutab minevikust (elu pole) " Ära kisu tagasi mis möödund, ära ärrita väsind magajaid!"
Henrik Visnapuu - melanhoolik, kirjutab kristlikel teemadel
August Gailit - hooplev, naljatlev, peaks jääma reaalseks
Johannes Barbarus - ta röögib ja ähvardab, kuid rahvas ei kuule
Richard Roht - Kivikas kirjutab hulludest ja nõdrameelsetest, elu pole miraaž
Marie Under - melanhoolne " Kuid nähkem uut elu, uue objektiivsusega!"
Arthur Adson - keegi ei kuula teda, ta on kui kustunud latern, mida peaks uuesti süütama
Johannes Semper - hingetu, pinnapealne "Kuid maha suhkur ja shokolaad, maha muretu mäng!"
Manifest "Mõtteid valmiva põlvkonna ajudest"
"Pintsaklipslaste lahinguradadel"
Ülesanne! Minu põlvkonna manifest (5-6 iseloomulikku joont + nimetus, mis seda põlvkonda iseloomustab)
Minu põlvkond on väga laialivalgunud. Mõjutused tulevad rohkesti Lääne ühiskonnast - emod, tibid jne. Nimetus olekski ehk laialivalgujad. Või midagi sellist. Mitte ainult vanematel pole raskusi noortega, vaid ka nende omavahelised suhted on raskendatud, kuna kõik on tänasel päeval erinevad ja tahavad erineda, aga kuna on nii palju soovijaid, siis tekib ikka sarnaseid masse ja ühesugune stiil levib. Arvutiühiskond on ka kindlasti märksõna, mis iseloomustab tänast päeva, kuna muidu ma isegi ei kirjutaks blogi, kui see poleks levinud ja põlvkonnale omane. Igal emol, tibil, bemmivennal on oma orkuti, rate'i konto ja msn. See ehk ühendab meid kõiki.
Tuesday, December 22, 2009
Monday, December 21, 2009
21/12/09
Arthur Adson "Kriisid ja kriisid" artikkel
Ülesanne! Milles seisneb kriis? Lahendus Adsoni arvates.
* näitustel käiakse vähe (võrreldes jalgpallivõistlustega)
* "Estonia" sümfooniakontserdid puudujääkides
* teatrites publiku puudus (kinodes mitte, kuigi kunstiline väärtus väiksem)
* masinad vs inimesed
* halvemal ajal (majanduslikult) ehitati uusi teatreid, kuid paremal ajal mitte
* enne annetati rahasid seltsidele, teatritele (enam mitte)
* inimestel pole raha, et osta ilukirjandust (õpikute kallite hindade tõttu)
* loetakse kõmu- ja tõlkeromaane
Lahendus: nn. "tollide" abil ehk õiglase toetamise teel (näiteks ära keelata halvad võistlejad kunstide loomingu kaitse eest - sulgeda kinod ja asendada need teaduslike kinodega)
* reklaamide maksustamine
* tõlkekirjandusele kõrged hinnad
* riiklik toetus peaks olema õiglane
* kultuurkapitali seadus
"Kriisid ei ole mitte niivõrd kunstide loomingus, kui nende tarvitamises."
Ülesanne! Üks kriis tänapäeva kultuurielus. Lahendus?
Väärtfilmide vähesus ja Hollywoodi filmide võidukäik. Ma arvan, et riigi toetus ja reklaamimine kutsuks inimesi vaatama ka teistsuguseid filme, erinedes Ameerika masstoodangust. Praegune PÖFF on muutunud üsnagi populaarseks, pakkudes ka suveõhtutel tasuta filmide vaatamise võimalust.
Ennustan, et 20. aastate eesti kirjandus on...
* vabameelne
* mitmekülgne (erinevad teemad)
* suhete põhine
Emajõel
Ilm on jahe. Emajõel ujuvad pardid, keda pole toidetud. Inimesed on alati saiatükke visanud, kuid külma ilmaga ei jaluta keegi jõe lähistel. Õhtu hämaruses kõnnivad mööda kallast poiss ja koer. Koer on üsna vana, kuid siiski jookseb järele oksale, mida poiss talle viskab. Poisi põsed õhetavad külmast ja ta unistab soojusest ja peagi saabuvatest jõuludest. Ema on piparkooke küpsetamas, samal ajal kui poiss koeraga jalutab. Poiss vaatab mõtlikult jõele ja meenutab eelmisel kevadel juhtunut. Ta oli armunud sel päeval...ja kõik oli lõppenud nii õnnetult.
Albert Kivikas "Emajõel", "Kevad", "Revolutsioon"
Sõnakasutus on räige, kuid kirjeldused on väga täpsed ja annavad ettekujutuse sellest kohast või ajast.
Miniatuur ehk meeleolupilt.
Friedebert Tuglas "Kirjanduslik päevaraamat"
Ülesanne! Tuglase kokkuvõttev arvamus
"Siin on nii igav, nii ääretu igav! Sellepärast loogem enestele Ruth, loogem ideaal, mis revolutsiooni pitserit kannaks! Kivikas teeb revolutsiooni propellerdet põrsastega."
* Kivikas proovis midagi teistsugust ja see tegi kirjandust mitmekesisemaks
* huvitav sõnakasutus
* üks teos ei tähenda kirjanduse hukku
* inimesed loevad läbi vaid arvustused
Kirjandus peaks olema midagi muud kui müüt või fantaasia
Mina tõlgendaks seda realismi vooluga, kuna see tähendab, et kirjanduses toimuv on reaalne ja usutav - päriselt eksisteeriv. Inimesed loevad ehk rohkem, kui nad saavad ka endaga samastada tegelasi või panna end samasse olukorda. Sellised raamatud aitavad mõista erinevaid olukordi ja suhteid, milles me pole nii kogenud. Kui kirjutada ainult muinasjutte, siis need ehk ei õpeta meile midagi. Müüdid on uskumus - mõned usuvad, mõned mitte. Seega parim valik on realistlik jutustus. Sellised jutud, mis sarnanevad meile või millest unistame.
Ülesanne! Milles seisneb kriis? Lahendus Adsoni arvates.
* näitustel käiakse vähe (võrreldes jalgpallivõistlustega)
* "Estonia" sümfooniakontserdid puudujääkides
* teatrites publiku puudus (kinodes mitte, kuigi kunstiline väärtus väiksem)
* masinad vs inimesed
* halvemal ajal (majanduslikult) ehitati uusi teatreid, kuid paremal ajal mitte
* enne annetati rahasid seltsidele, teatritele (enam mitte)
* inimestel pole raha, et osta ilukirjandust (õpikute kallite hindade tõttu)
* loetakse kõmu- ja tõlkeromaane
Lahendus: nn. "tollide" abil ehk õiglase toetamise teel (näiteks ära keelata halvad võistlejad kunstide loomingu kaitse eest - sulgeda kinod ja asendada need teaduslike kinodega)
* reklaamide maksustamine
* tõlkekirjandusele kõrged hinnad
* riiklik toetus peaks olema õiglane
* kultuurkapitali seadus
"Kriisid ei ole mitte niivõrd kunstide loomingus, kui nende tarvitamises."
Ülesanne! Üks kriis tänapäeva kultuurielus. Lahendus?
Väärtfilmide vähesus ja Hollywoodi filmide võidukäik. Ma arvan, et riigi toetus ja reklaamimine kutsuks inimesi vaatama ka teistsuguseid filme, erinedes Ameerika masstoodangust. Praegune PÖFF on muutunud üsnagi populaarseks, pakkudes ka suveõhtutel tasuta filmide vaatamise võimalust.
Ennustan, et 20. aastate eesti kirjandus on...
* vabameelne
* mitmekülgne (erinevad teemad)
* suhete põhine
Emajõel
Ilm on jahe. Emajõel ujuvad pardid, keda pole toidetud. Inimesed on alati saiatükke visanud, kuid külma ilmaga ei jaluta keegi jõe lähistel. Õhtu hämaruses kõnnivad mööda kallast poiss ja koer. Koer on üsna vana, kuid siiski jookseb järele oksale, mida poiss talle viskab. Poisi põsed õhetavad külmast ja ta unistab soojusest ja peagi saabuvatest jõuludest. Ema on piparkooke küpsetamas, samal ajal kui poiss koeraga jalutab. Poiss vaatab mõtlikult jõele ja meenutab eelmisel kevadel juhtunut. Ta oli armunud sel päeval...ja kõik oli lõppenud nii õnnetult.
Albert Kivikas "Emajõel", "Kevad", "Revolutsioon"
Sõnakasutus on räige, kuid kirjeldused on väga täpsed ja annavad ettekujutuse sellest kohast või ajast.
Miniatuur ehk meeleolupilt.
Friedebert Tuglas "Kirjanduslik päevaraamat"
Ülesanne! Tuglase kokkuvõttev arvamus
"Siin on nii igav, nii ääretu igav! Sellepärast loogem enestele Ruth, loogem ideaal, mis revolutsiooni pitserit kannaks! Kivikas teeb revolutsiooni propellerdet põrsastega."
* Kivikas proovis midagi teistsugust ja see tegi kirjandust mitmekesisemaks
* huvitav sõnakasutus
* üks teos ei tähenda kirjanduse hukku
* inimesed loevad läbi vaid arvustused
Kirjandus peaks olema midagi muud kui müüt või fantaasia
Mina tõlgendaks seda realismi vooluga, kuna see tähendab, et kirjanduses toimuv on reaalne ja usutav - päriselt eksisteeriv. Inimesed loevad ehk rohkem, kui nad saavad ka endaga samastada tegelasi või panna end samasse olukorda. Sellised raamatud aitavad mõista erinevaid olukordi ja suhteid, milles me pole nii kogenud. Kui kirjutada ainult muinasjutte, siis need ehk ei õpeta meile midagi. Müüdid on uskumus - mõned usuvad, mõned mitte. Seega parim valik on realistlik jutustus. Sellised jutud, mis sarnanevad meile või millest unistame.
Friday, December 18, 2009
18/12/09
NB! ERNI tuleneb Erni Hiire nimest, tema luuletus "Trill-Trall" sümboleerib futurismi (levis 20. sajandi esimesel veerandil peamiselt kirjanduses, kujutavas kunstis ja arhitektuuris).
Johannes Barbarus "Meie kirjandusloomingulik staatus quo"
Ülesanne! Milliseid probleeme nägi Barbarus Eesti kultuurielus?
* ajalehed likvideerivad kirjanduse lisa
"Kirjanduse aseaineks rehitsetakse wanust shurnaalest kõiksugu riismeid ja prahti, kulund anekdoote, kõmulisi teateid kokku, riputetakse weidi wärsket kirjandust salatiks wahele ja pääle"
* sisutühjad ajalehed, raha eesmärgil väljaandmine
* lüürikud ähvardavad luulest loobuda
* vana luule kordamine, Barbarus pooldas uudset, futuristlikku luulet
* inimesed peaksid maailmaga kaasas käima
"Staatiline harmnoonia on saanud kineetiliseks: il faut que le mouvement, qui est l`expression même de la vie, s`incorpore à l`oeuvre d`art. "
Ülesanne!
Lugupeetud Johannes Vares-Barbaros,
Aastal 2009 on lood Eesti kultuurielus teistmoodi. Aja jooksul on palju muutunud, nüüd ongi futurism võitu saanud: trammid, autod, arvutid... Kultuurielu on mitmekesine - palju erinevaid luuletajaid, kirjanikke ja ajakirjanikke. Mulle tundub,et see on hea. Kuid enamasti kirjutatakse ikkagi raha teenimise eesmärgil, kuna kuulsad näitlejad, lauljad jne. annavad välja oma elulooraamatuid, kuigi nad on alles keskealised (näiteks). Selliseid teoseid ostavad ilmselt nende toetajad.
Nüüdses Eestis on maailmaga kontakt vägagi lähedane, kõik võimalik tuleb koju kätte kas või virtuaalsel teel. Seega saab lugeda erinevaid kirjandusteoseid ja ka ise kirjanikuks hakata. Piirangud põhimõtteliselt puuduvad! Ka ajalehed/ajakirjad on jaotatud erinevate teemade alla, igaüks võib leida, mis teda huvitab. Nii päevakajalised poliitilised sündmused kui kodusisustus, muusika ja teater.
Mina kui tulevane loomeinimene, tahan Eesti kultuurielus muuta....
Ei ole hea, kui igüks saab välja anda, mida tahab. Ainult selle tõttu, et tal on raha selleks. Ma arvan, et ajakirjanikuks saamisel peaks olema olulisem osa haridusel ja kogemustel. Mina teen seda, et ei anna raamatuid välja lihtsalt lõbu pärast, loen väärt kirjandust ja ajalehti, mis ei ole kollased. Ma tahaksin, et kultuurielu jääks mitmekesiseks. See pakub paljudele võimalusi avastada erinevaid stiile.
Johannes Barbarus "Meie kirjandusloomingulik staatus quo"
Ülesanne! Milliseid probleeme nägi Barbarus Eesti kultuurielus?
* ajalehed likvideerivad kirjanduse lisa
"Kirjanduse aseaineks rehitsetakse wanust shurnaalest kõiksugu riismeid ja prahti, kulund anekdoote, kõmulisi teateid kokku, riputetakse weidi wärsket kirjandust salatiks wahele ja pääle"
* sisutühjad ajalehed, raha eesmärgil väljaandmine
* lüürikud ähvardavad luulest loobuda
* vana luule kordamine, Barbarus pooldas uudset, futuristlikku luulet
* inimesed peaksid maailmaga kaasas käima
"Staatiline harmnoonia on saanud kineetiliseks: il faut que le mouvement, qui est l`expression même de la vie, s`incorpore à l`oeuvre d`art. "
Ülesanne!
Lugupeetud Johannes Vares-Barbaros,
Aastal 2009 on lood Eesti kultuurielus teistmoodi. Aja jooksul on palju muutunud, nüüd ongi futurism võitu saanud: trammid, autod, arvutid... Kultuurielu on mitmekesine - palju erinevaid luuletajaid, kirjanikke ja ajakirjanikke. Mulle tundub,et see on hea. Kuid enamasti kirjutatakse ikkagi raha teenimise eesmärgil, kuna kuulsad näitlejad, lauljad jne. annavad välja oma elulooraamatuid, kuigi nad on alles keskealised (näiteks). Selliseid teoseid ostavad ilmselt nende toetajad.
Nüüdses Eestis on maailmaga kontakt vägagi lähedane, kõik võimalik tuleb koju kätte kas või virtuaalsel teel. Seega saab lugeda erinevaid kirjandusteoseid ja ka ise kirjanikuks hakata. Piirangud põhimõtteliselt puuduvad! Ka ajalehed/ajakirjad on jaotatud erinevate teemade alla, igaüks võib leida, mis teda huvitab. Nii päevakajalised poliitilised sündmused kui kodusisustus, muusika ja teater.
Mina kui tulevane loomeinimene, tahan Eesti kultuurielus muuta....
Ei ole hea, kui igüks saab välja anda, mida tahab. Ainult selle tõttu, et tal on raha selleks. Ma arvan, et ajakirjanikuks saamisel peaks olema olulisem osa haridusel ja kogemustel. Mina teen seda, et ei anna raamatuid välja lihtsalt lõbu pärast, loen väärt kirjandust ja ajalehti, mis ei ole kollased. Ma tahaksin, et kultuurielu jääks mitmekesiseks. See pakub paljudele võimalusi avastada erinevaid stiile.
Subscribe to:
Comments (Atom)